Egiptimaa

Laupäeva õhtul helistati Novatoursist:”Sorry, teie lend hilineb ca 4h.”
Täitsa tore, sai rohkem magada. Reaalsuses ei maganud ma üldse kaua, ainult 3h.

Lennujaama võlud…
Uus Lennart Meri Tallinna lennujaam oli ilus, vähtemalt mulle tundus nii.
Jõudsime viimase väravani ja seal ootasime ca 1h. Tasapisi tiksus see tund täis ja tuli teade, et lend hilineb veel ca 45min õõõõõõeh.

Lõpuks lasti pardale- jess.
Viimati lendasin 1998ndal aastal, mil käisin enda vutitiimiga Itaalias, Milanos.
Ootused olid kõrged, sama kõrge/tugev oli minu pohmell. Mõnusad värinapoisid.
Me olime kohe täiesti lennuki eesotsas, koht 1 ja 2. Esialgu tundus imelik, aga mida aeg edasi, seda rohkem jõudis kohale asjaolu, et oleme tõsise luckboxiga. Kuna meie ees ühtegi istet polnud, siis saime jalgu sirutada. (Mina võisin neid laua enda ees oleval seinal hoida, mugavuse tipp!)

Lõpuks hakkas lennuk liikuma, tagasihoidliku kiirusega läksime hoovõturaja lõppu. Ootasime ca 10-15min. Enne meie õhku tõusmist maandus 3 lennukit, sealhulgas startis veel üks. Pretty nice traffic ya got here Lennart!

Davai, lõpuks saime loa. Mul polnud kõige parem enesetunne. Mitte, et ma kardaks lennukiga sõitmist, vaid pigem meeletu pohmell, natuke kuum (õhku polnud), magus lutsukomm suus (kõrvade pärast), vaade aknast välja, kus särab päike mis on meeletult ere…oeh, dont try this at home. Ärge kunagi jooge end eelmine päev sodiks, pohmell ja lennureis ei käi käsikäes!!!!

Lõpuks saime õhku. Nice…täiesti tore, va see et kõrvad läksid ikka lukku- for f### sakes! Selline tamburai feat tuuba käis kõrvades. ÜÖÖöäääKKKK!!!

Olin magamata ja mega pohmellis.
Kõrvale istusid kaks 40ndates naisterahvast, kes olid ääretult lõbusas tujus. Ilmselgelt oli neil väiksed abilised kaasas: 0,25 või 0,33l veinid. Daamid keevitasid endale 4-5 veini per kärss sisse ja jutt voolas mõnusalt. Üks mainis, et olen sama vana nagu ta poeg. Vahemere kohal hakkas ta mind juba linnupojaks kutsuma…lol.
Ala:”Ohhsa linnupojake, läheb esimest korda Egiptusesse” – irw.
Tegelt midagi hullu polnud, nad olid regularid. Mõlemad 5ndat korda seal ja seekord plaaniga vaid puhata.
Mainisin, et minu ja Annu plaan on ka vaid puhata, ei mingeid muuseume, Sfinksi, püramiide vms. No mindfuck, only sun and fun!

Lennureis kestis 4h 30min. See läks kiirelt, väga kiirelt.

Lõpuks saime lennukist välja- mõnus tuul, soe õhk ja kohalikud (pigi-wigid lol).

Eeldasin, et lennujaamas läheb vähemalt 30min viisajärjekorras, kuid reaalsuses ootasime ca 10min ühes ja 5min teises järjekorras. Niceeee.

Lennujaama peauste juures ootas meid Novatoursi kohalik giid Elle. Tõsine Egipti-regular, siinkohal kasutaks väljendit regz-Elle. Gigapruun vanadaam, meeletult sõbralik jnejnejne.

Anyways, meid suunati käbe bussidele, kus oli tummine konditsioneer…yeah.
Meie buss viis „kunded” nelja hotelli. Meie hotell oli „tripi” viimane.
Vahepeal pakkus meile entertainmenti semi-giid Madhal vms. Kohalik pigi-wigi, kes raius toorelt vene keelt. Inglise keel toimis tal nii, et suvalises lauses oli üks-kaks ingliskeelset sõna ja ülejäänud tekst oli vene keeles :D. Einoh, facepalm.
Ta mainis, et mul on ilus naine, loodetavasti saame õnnelikuks ja oleme väga pikalt koos.

Kohale jõudes tippsin bussijuhti ja Madhali, nad olid väga rahul :D:D.
Aa…siinkohal mainiks veel seda, et kohalikud teed on meeletult pikad. Meie bussijuht oleks pokkerikeeles olnud: giga-maniac-scandinavian-guy. Jah, kutt vajutas toorelt lapatsit. Reisibuss liikus standardina vähemalt 100-110, kui mitte 130, seda isegi kurvides.

Day 1 ehk hotelli jõudmine
Kohale jõudes vaatasime:”WTF, norm peldik!?” (hotelli esine)
Tegelikult midagi hullu polnud. Hotell seest on OK.
Bassein ja päevituspiirkond on väga soliidne.
Restoran on OK ning mõlemad päevad päevad sõime väli-terassil.

Esimene õhtu oligi sisuliselt läbi. Kella 18st läks tasapisi pimedaks ja 20st oli juba kottpime.

Õhtusöögist:
Valik oli OK, kuid enamus toitu oli leige,seega pooled maitseelamused jäid selle taha.
Kuid pean tunnistama et sõin vist maailma parimat kala! Paneeritud valge kala (ei teagi, mis täpsemalt, sest toitude kõrval polnud info-silte), see oli lihtsalt jumalik.
Kana oli huvitava maitsega, väga huvitavalt maitsestatud….aga ei hakanud sellele rõhku panema, sest seal olid väiksed kondid ning kõrval olev kala oli 5000x parem :D.

Õhtusöögi lõpus tulid meie juurde kolm eestlast (Külli oma noore tütre ja enda emaga)1, kes mainisid:”Tere, kuulsime, et siin on veel eestlasi.”
Ajasime natuke juttu ja leppisime kokku et laseme neil olla õhtugiidid. Nad viisid meid Nama Baysse. Rääkisid standard kauplemisinfot, külastasime mitmeid poode jne.
Väga toredad inimesed.

Ütleme nii, et kaupa on kuhjaga.
Paari päeva pärast lendame Annuga tagasi ja shopleme end pooleks.
Siinkohal ma ei mõtle shoplemise all kohalikke rotikaid vuffel Armani/Parmani särke!

Kohalikust Super Marketist laadisime kotid karastusjooki ja vett täis. Enne koju minekut viidi meid veel alkopoodi, kust soetasime 0,33seid õllesid.
Kodutee oli pikk ja vaevaline. Kotid soonisid käsi ning magu nõudis õllet!

Lõpuks saabus see hetk, kui saime toauksest sisse, ja käis klickkkkkkkchhhhssshshhh ning kahe meeletu lonksuga oli esimene Heineken ära lahendatud. Järgmist nautisin ca paar minutit rohkem :D.

Day 2:
Varahommikune infotund Ellega. See osutus väga asjalikuks!
Bronnisime reisi merele, väike snorgeldamine, sukeldumine jne. Only 35 jevros per kärss.
Edasi suundusime basseini äärde. Võtsime päikest ca 3h.
Piirdusime kolme tunniga, et olla teadlikud sellest, kui tugev see on. Järgmistel päevadel adjustime…

Tegime kiire pesu ja läksime alla lõunasöögile. Yummyyy…
Peale seda tulime ülesse tagasi ja keerasime und.
Hetkel on kohalik aeg 17.50. Annu veel magab, mina olen seda kirjutanud siiamaani ca 60minutit.




Day 3:
Esmaspäeva õhtul külastasime „rikaste rajooni”. Külli mainis, et seal on hoopis teine kaup, inimesed jne.
Võtsime kamba peale takso ja lendasime kohale. Takojuht tahtis 35 saada, aga rääkisime hinna ilusti 20 naela peale (40 EEK).
„Rikaste rajoon” oli tore, rohkelt brandipoode, kohvikuid jne. Sealsed hinnad on põhimõtteliselt samad, mis Eestis, lihtsalt zillion korda suurem valik. Loodetavasti nädala lõpus lähme sinna tagasi ja hakkame shoplema.
Külastasime ka maailmakuulsat kiirtoidukohta KFCd. Kes ei tea, siis KFC tähendab Kentucky Fried Chicken, seal saab mõnusat kana…mmm.
Anyways, see place oli super, 3-4 erinevat brandi koos: MC Donalds, KFC, Pizza Hut ning mingisugune veel. Selle kõrval oli veel Starbucks jne. Vahel mõtlesin juba, et olen sattunud kuhugi Dubaisse, Dohasse vms, suht lux värk.
Siiamaani ma ei saa aru inimestest, kes räägivad, et Egiptusest pole midagi osta. Nagu WTF? Ok, ma saan aru, kui teile ei meeldi vuffel Armani, Parmani, Gucci ja Lucci, aga seal on tohutult igasuguseid erinevaid poode ja kaubanduskeskusi.
Kella 23 ajal saime koju ning 01st tuttu.

Day 4:
Eelmisel päeval bronnisime kruiisi/lõbusõidu vms Punasel merel. Kell 08.20 oli kogunemine ning 9st saime laevale. Kahedekiline paat, eestlasest giidiga- peab meeldima. Sõitsime tunnike mingisse X suunda. Peale seda lükati meile snorgeldamisvarustus selga ja davaitje, kaduge merre. Snorgeldamine oli huvitav kogemus. Hingamine läbi mingit plastiktoru oli suht retarded, kohe üldse ei tahtnud istuda see „keevitusmask”. Mida aeg edasi, seda rohkem omandasin skilli.
Ca tund snorgeldamist ja sõitsime edasi, tegime väikse söögi ja joogi. Need kes soovisid (kruiisil olid vaid eestlased!) said lisatasu eest sukelduda ja uurida lähemalt seda fishist maailma. Mina ei viitsinud kogu seda varustust uuesti selga toppida ja otsustasin päevitamise kasuks. Vahepeal läks päris kriitiliseks, aga vaid siis, kui laev seisis, sest tuult polnud ning päike oli toorelt seniidis :D.
Aga meil oli tore neegripoiss kapteniks, see tegi pidevalt ringe ümber korallide. Eriti mõnus oli see, kui meie paat oli pidevas liikumises, mahe tuul, kuum päike, külm coca või vesi. Peale söömist oli meil veel väike vaba aeg ja otsustasin küsida suure pääserõnga ja lestad. Hüppasin merre ja sättisin end ilusti rõnga peale. Mõnus jahe meri (ca 23 kraadi :D). Ainuke suur miinus selle tripi ajal oli meeletult soolane merevesi. Snorgeldamise ajal läks see vahetevahel suhu, sama juhtus päästerõnga peal lebotades.
Siinkohal tänaks meie suurepärast giidi Karitit.
Kella 17ks saime tagasi hotelli. Nägu mõnusalt punane, laup suht söestunud. Ülejäänud tsoonid on OK.
Just käisin külma dusshi all, peale mida jahutasin ennast rõdul koos Heinekeniga.
Kohalik kell näitab 19.15 ning mind kutsutakse juba söögile. Hiljem tahaks lõpuks Sinai Casino üle vaadata, kuid eks näis kuhu liigume…
Kui Sinasi Casinosse ei lähe, siis tõenäoliselt suundume Nama Baysse. Maybe istume kuhugi maha, vaatame Man Utd vs Chelseal Champions Leaguei korduskohtumist koos snussi ja vesipiibuga….nämmm.
Cya